Kallis sõber,

Mul on Sinu kaotuse pärast väga kahju. Ma ei tea midagi Sinust, Sinu lähedasest ega Sinu olukorrast. Ma ei tea ka, kuidas Sa oled elus varem leinanud või kuidas leinad praegu. Kuid ma tean, et kui Sa oled hiljuti kaotanud lähedase enesetapu tõttu, siis oled Sa tõenäoliselt šokis, traumeeritud ja mõõtmatult rängalt haiget saanud. Loodan, et leiad siit midagi, mis Sinuga haakub ja tuletab Sulle meelde, et Sa ei ole selles kohutavas seisus üksi.

Enesetapp on šokeeriv kaotus
Olenemata Sinu lähedase minevikust ja meeleseisundist, ükskõik kui palju Sa sellest teadsid või ei teadnud, leiad Sa end šoki ja uskumatuse seisundist. Võid tunda end tuimana või täielikult laiali laguneda. Võid tunda end justkui füüsiliselt rünnatuna nagu oleksid suure kivi alla jäänud või äkitselt mõne jäseme kaotanud. Sa ei pruugi olla võimeline keskenduma ega loogiliselt mõtlema, Sa ei pruugi suuta süüa, magada ega korralikult hingata. Arvad, et maailm ei saa enam mitte kunagi endiseks, ja Sul on õigus – kuid viisil, mida Sa veel ette ei kujuta. Selle tragöödia tagajärjel võid kogeda rohkem armastust, suuremeelsust ja isegi tänulikkust, kui võimalikuks pidasid.

Ole leebe iseenda ja oma leinavate lähedaste vastu
Anna endale luba mõneks ajaks aeg maha võtta, kui soovid. Kui Sa ise vajad tungivalt lohutust, võib olla raske lohutada teisi pereliikmeid; nii et kui vähegi võimalik, püüa osa sellest jätta teiste hookeks, et leida aega enda leina jaoks. Kui Sul on abikaasa või elukaaslane, võib teil mõlemal olla vajadus erineval viisil oma leina läbida. Andke üksteisele ruumi ja olge üksteise jaoks olemas, kui saate, uskudes, et olete aja jooksul üksteise jaoks rohkem olemas.

Anna inimestele teada, mis juhtus, et nad saaksid Sinu eest hoolitseda
Küsi abi ja võtta vastu pakutav tugi – Sinu oma tingimustel, see tähendab, et on OK öelda “ei, aitäh” või “mitte praegu”. Sa oled vabastatud kõigist sotsiaalsetest kohustustest, ja loodetavasti ka töö- või muudest kohustustest, vähemalt esimestel nädalatel pärast enesetappu. Sinu tööandja võib olla mõistvam, kui Sa arvad.

Keha saab löögi
Ära üllatu, kui Sinu tervis läheb käest. Sinu keha on koht, kuhu see šokk maandub. Mine edasi aeglaselt. Tee vaike jalutuskäik. Luba endale lõunauinakuid või vaikset puhkeaega. Pea meeles hingata. Mediteeri kasvõi mõni minut päevas juhitud meditatsiooni järgi, et puhata või terveneda. Leia arst, kes saab aru, et oled šokis ja leinas, ning aitab seda Sinu ülemusele selgitada, kui vajad puhkust.

Ära karda pisaraid
Lase neil endast läbi voolata, et nad saaksid Sind puhtaks pesta nagu vihm kuni järgmise sisemise tormini. On suureks abiks, kui Sul on keegi, kellele saad helistada, mõni muusikapala, mida saad kuulata, või usukogukond, mida saad külastada, et ennast kinnitada. Leia viis, kuidas saad end oma sisemuse väljendamise kaudu vabastada: kirjuta, joonista, tantsi, jookse või palveta oma lein endast välja. Karju või tao välja ka oma viha; on loomulik tunda end hüljatuna ja reedetuna. Lase see kõik endast välja.

Küsimused kerkivad suure hooga
Sa otsid vihjeid, isegi kui Sa tead, et ei saa kunagi midagi kindlat teada. Me peame vastuseid otsima nii kaua, kuni tunneme vajadust seda teha. Meie ülesanne leinajatena on luua sellest enesetapust enda jaoks üks „sidus lugu”, mis on „kaastundlik ja talutav”, nagu ütleb psühholoog John Jordan oma 2011.a. raamatus „Grief After Suicide: Understanding the Consequences and Caring for the Survivors” (eesti keeles: „Lein pärast suitsiidi: mõistes tagajärgi ja hoolitsedes mahajääjate eest”). See kõik võtab aega.

Enesesüüdistus võib Sind kummitada
Eriti juhul kui Sa kaotasid lapse, võid tunda, et oled läbikukkunud oma kõige põhilisemas lapsevanema rollis. Mitte keegi meist ei ole mõtete lugeja; me kõik oleme ekslikud; vaimse tervise probleem, juihul kui see oli, võib olla hirmutav. Hinga sisse kaastunnet iseenda ja oma lahkunud armsama vastu. Me ei saa endale andestada enne, kui oleme neile andeks andnud, ja vastupidi. See võib olla kõige pikem ja raskem tee. Kui Sa kasutad mõnda vaimset praktikat, proovi selle abil vähehaaval andestust leida, isegi kui Sa oled vihane Jumala või universumi peale.

Mis nüüd?
Abi võib olla teraapiast, eelistatult professionaaliga, kellel on väljaõpe trauma, leina või enesetapukaotuse alal. Meele-keha ravimeetod (nt EMDR) võib Sind aidata toime tulla oma intensiivsete tunnetega ja juhtida Sind läbi traumajärgse šoki “traumaatilise kasvuni”. Liiguta oma keha, et hoida oma energia liikumas.

Kus on lootus?
Ilmselt on see veel kaugel. Leia julgustust leinaekspert Alan Wolfelti sõnadest, kes kirjutab oma teoses „Understanding Your Suicide Grief” (eesti keeles: „Mõistes oma suitsiidileina”), et Sina võid olla omaenda lootuse allikas: “Lood endas lootuse, kui leinad aktiivselt surma ja sead oma kavatsuseks terveneda.”

Tõesti, sa ei ole üksi. On olemas lähedase enesetapule kaotanute kogukond, kes võivad jagada oma isiklikku tervenemise teekonda. Leia nii palju lootust ja tervenemist kui võimalik artiklitest, saadetest ja veebiallikatest. Kui Sa oled selleks valmis, otsi infot kohalikke lähedaste tugigruppide või FB gruppide kohta. Alati, kui meie, ellujääjad, jagame oma lugusid, on see tõepoolest lootuse liit, mille me koos loome.

Praegusel hetkel oled Sa nii rängalt haiget saanud ja nii katki, kui üks inimene üldse olla saab. Tea, et Sa ei jää alatiseks end niimoodi tundma. Liigu edasi läbi oma leina. Sirutu teisteni, et saada armastust ja toetust – seda on palju. Soovin Sulle lohutust ja julgust.

See artikkel on kohandatud Susan Auerbachi mälestusteraamatust , I’ll Write Your Name on Every Beach: A Mother’s Quest for Comfort, Courage, and Clarity After Suicide Loss  (eesti keeles: “Kirjutan sinu nime igal rannal: Ema otsing lohutuse, julguse ja selguse järele pärast enesetapukaotust” (Jessica Kingsley Publishers, 2017). Inglisekeelne originaal on leitav https://allianceofhope.org/find-support/letter-to-the-newly-bereaved/